Some health workers at Health NZ public hospitals and services are planning to strike on Thursday 23 October to 7am on Friday 24 October.
Emergency departments will be open for emergencies only. For more information:
Some health workers at Health NZ public hospitals and services are planning to strike on Thursday 23 October to 7am on Friday 24 October.
Emergency departments will be open for emergencies only. For more information:
Ko e lahi taha ‘o e ngaahi huhu malu‘í ‘e lava ‘o puka ia ‘i he ‘initanetí fakafou ‘i he Book My Vaccine. Te ke toe lava foki ‘o fetu‘utaki ki ho‘o toketaá, neesí, fale talavaí pe kautaha tokoni ki he mo‘ui leleí ke puka ha ‘apoinimeni huhu malu‘i.
Fetu‘utaki ki ho‘o toketā, neesi, pe kautaha tokoni ki he mo‘ui lelei angamahení kapau ‘oku fiema‘u ke puka ha ‘apoinimeni huhu malu‘i. Palani ‘o ‘ikai toe si‘isi‘i ange ‘i ha uike ‘e 1 pe 2 ki mu‘a ke ke ma‘u ha taimi mo ha ‘aho ‘oku faingamālie lelei kiate koe mo ho fāmilí.
Kapau ‘oku ‘ikai ke ke lava ‘o telefoni, vakai‘i ‘a e uepisaiti ho‘o kautaha tokoni ki he mo‘ui leleí ki ha ngaahi founga kehe ke puka ‘aki ‘a e ‘apoinimení.
Kole ki ha ‘apoinimeni huhu malu‘i ma‘a koe pe ko ho‘o ki‘i leká. ‘E fiema‘u ke ke ‘omai ‘a e hingoa mo e ‘aho fā‘ele‘i ‘o e tokotaha ‘oku fai hono huhu malu‘í. ‘E ‘ilo‘i ‘e he kautaha tokoní ‘a e huhu malu‘i ‘okú ke fiema‘ú koe‘uhí ‘oku nau lava ‘o ma‘u ‘eni ‘i he National Immunisation Register (Tohi Lēsisita Fakafonua ki he Huhu Malu‘í).
Ko e teuteu atu ki ho ‘apoinimení
Telefoni ki ho‘o toketā fakafeitu‘ú pe kautaha tokoni ki he mo‘ui leleí ‘o ‘eke pe ‘oku nau lolotonga lēsisita ha kau mahaki fo‘ou. Kapau ‘oku ‘ikai ke ke fakapapau‘i pe ko hai ‘a e kautaha tokoni ki he mo‘ui leleí ‘i he feitu‘ú, ‘e lava ke ke kumi ia ‘i he uepisaiti ‘a e Healthpoint. Kau atu ki hono talaatu pe ‘oku lolotonga lēsisita ‘e he toketaá ha kau mahaki fo‘ou, ‘oku ma‘u ‘e he Healthpoint ‘a e ngaahi fakaikiiki ki he fetu‘utakí te ke lava ‘o ngāue‘aki ke telefoni mo talanoa ki ai fekau‘aki mo hono lēsisita ho‘o ki‘i leká pe ko ha taha kehe ‘i ho fāmilí.
‘Oku ta‘etotongi ‘a hono lēsisita ‘a e fānau kotoa ‘oku si‘isi‘i hifo ‘i he ta‘u 14.
Kapau ‘okú ke fiema‘u ha tokoni ki he lēsisitá, ‘e lava ke tokoni atu ho‘o mā‘ulí, falemahakí, pe ko e tokoni atu ho‘o neesi ‘i he Well Child Tamariki Ora ke ke lēsisita ho‘o ki‘i leká ki ha toketā, pe ma‘u atu ‘a e ngaahi huhu malu‘í ‘o fakafou ‘i ha kautaha kehe ‘oku tokoni ki he mo‘ui leleí.
Kapau ‘oku ‘ikai ke ke ma‘u ha toketā ke lēsisita ki ai ho ki‘i leká, telefoni ki he:
Tenau lava ‘o tokoni ke fakafehokotaki koe mo ha kautaha tokoni ki he huhu malu‘í ‘i ho feitu‘ú.
Te ke lava ‘o puka ha ‘apoinimeni ki he kotoa ‘o e ngaahi huhu malu‘í ‘i he National Immunisation Schedule (Taimi Tēpile Huhu Malu‘i Fakafonuá), kau ai mo e ngaahi huhu malu‘i COVID-19 mo e flu ‘o fakafou ‘i he Book My Vaccine.
‘Oku fiema‘u ke puka ‘a e ngaahi huhu malu‘i ki he kakai ‘oku folaú (kau ai ‘a e huhu malu‘i ki he mīselé) ‘o fakafou ‘i ho‘o toketā, neesi, kautaha tokoni ki he mo‘ui leleí, pe kilīniki ki he fefolau‘akí.
‘Oku ‘i ai ha lisi mo ha mape ‘a e Healthpoint ki he ngaahi feitu‘u ‘oku lava ai ‘e ha fa‘ahinga taha pē ‘o ma‘u atu ai ha huhu malu‘i. ‘Oku kau ki heni ‘a e ngaahi fale talavai mo e kau toketā ‘oku nau tokoni ki he kau mahaki ‘oku ‘ikai ke lēsisitá.
‘Oku ‘a‘ahi atu ‘a e ngaahi timi meí he potungāue mo‘uí ki he ngaahi ‘apiako ‘oku kau maí ke huhu malu‘i ‘a e fānau akó ki he HPV mo e tetanus, diphtheria, mo e tale loloá — ‘o angamaheni ‘i he Ta‘u Fakaako 7 mo e 8. ‘E ‘oatu ‘e he ‘apiako ‘a ho‘o tamá kiate koe ‘a e fakamatala mo e ngaahi foomu fakangofua.
Kapau na‘e ‘ikai ke ma‘u atu ‘e ho‘o ki‘i tamá ha huhu malu‘i ‘i he ‘apiakó, fetu‘utaki ki he ‘apiakó ke vakai pe ‘oku ‘i ai ha ‘aho huhu malu‘i ‘e toe faingamālie ‘amui ange.
Kapau ‘oku ‘ikai ke fakahoko ha huhu malu‘i ‘i ho ‘apiakó, pe kapau na‘e ‘ikai ke lava ‘o ma‘u ia ‘e ho‘o ki‘i tamá ‘i ha fa‘ahinga ‘uhinga pē, ‘e lava lelei pē kenau ma‘u atu ia ‘i ha ‘a‘ahi ki ho toketaá, neesí, pe kautaha tokoni ki he mo‘ui leleí. Ko ha fili foki ‘eni kiate koe kapau ‘oku ke loto ke ke ‘i ai tonu mo ho tamá ‘i he taimi ‘e fakahoko ai hono huhu malu‘í.
‘E malava ke ma‘u atu ‘e he kakai lalahí, fānau lalahi angé, mo e to‘utupú ha ngaahi huhu malu‘i ‘i he ngaahi fale talavaí kau ai ‘a e:
Fetu‘utaki ki ho fale talavai fakafeitu‘ú ke ‘ilo pe ko e hā ‘a e ngaahi huhu malu‘i ‘oku nau fakahokó pea kapau ‘oku fiema‘u ke ke puka ha ‘apoinimeni. Ki mu‘a ke ke puká, vakai‘i pe ‘oku ‘i ai ha totongi ‘oku fiema‘u ki ai.
‘Oku ma‘u ‘e he Healthpoint ha lisi ‘o e ngaahi fale talavai ‘i ho feitu‘ú mo e ngaahi fakaikiiki ki he fetu‘utaki ki aí.
‘I he taimi ‘okú ke puka ai ha ‘apoinimeni, fakapapau‘i ke fakahoko ange ki he timí pe ‘okú ke fiema‘u ‘e koe pe ko ho‘o fānau ha tokoni makehe ange.
Te nau ala lava ‘o:
‘Oku ‘i ai ‘emau timi mavahe ma‘á e kau faingata‘a‘ia fakaesinó te ke lava ‘o telefoni ki ai houa ‘e 24 ‘i he ‘aho, ‘aho ‘e 7 ‘i he uike.
‘E tali atu ‘e ha tokotaha ‘oku ‘i ai ‘ene a‘usia pe ‘ilo ki he faingata‘a‘ia fakaesinó ‘a ho‘o telefoní meí he 8 pongipongi ki he 8 efiafi. Hili ‘a e 8 efiafi, ‘oku tali ‘a e ngaahi fetu‘utaki telefoni maí ‘e ha tokotaha ngāue kuo ako‘i ‘i he timi Healthline.
‘E lava ke ke ‘eke ange ha ngaahi fehu‘i fekau‘aki mo e:
Kapau ‘oku ‘i ai ha‘o ngaahi fehu‘i pe ‘okú ke loto ke talanoa ki ha tokotaha fekau‘aki mo ho huhu malu‘í, pe ko e huhu malu‘i ho ki‘i tamá te ke lava ‘o: